Valge vein – kuidas valida parimat?

Valget veini tasub valida eelkõige magususastme ja päritolumaa põhjal. On levinud arvamus, et punast veini tehakse punastest viinamarjadest ning valget veini valgetest, kuid tegelikult saab valget veini teha ka punastest viinamarjadest ja väga erinevatest sortidest. Valge veini magusus sõltub eelkõige viinamarja sordist, mõnes viinamarja sordis on rohkem suhkrut kui teises. Mida rohkem on veinis, pärast käärimist, jääksuhkrut, seda magusam vein on.

Valge veini magususastmed on: kuivad, poolkuivad, poolmagusad ja magusad.

Valge veini sordid

Valge veini tuntumad viinamarjasordid on Chardonnay, Sauvignon Blanc ja Riesling. Chardonnay on maailma levinuim viinamarjasort, olles kerge ja värske. Sauvignon Blancist tehtud veinid on aromaatsemad kui Chardonnayst ja need on enamasti värsked ja happelised, sobides väga hästi mereandide kõrvale. Riesling on tihti kuiv, väga aromaatne, tsitruseline, lilleline ja mineraalne vein, mis on päris Saksamaalt.

Valge veini piirkond

Sageli hinnatakse valget veini ka suuresti päritolumaa järgi. Kõige üldisem veinipiirkondade jagunemine on Uue Maailma ja Vana Maailma veinid. Uue maailma veinideks nimetatakse veine, mis on pärit: Californiast, Austraaliast, Tšiilist või Lõuna-Aafrikast. Vana Maailma alla kuuluvad traditsioonilised veinimaad, nagu näiteks Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.

Prantsusmaa on üks tuntumaid valge veini päritolu maid, kust on pärit ka Chardonnay ja Sauvignon Blanc.

Valge veini kõrvale

Valge vein sobib paljude suupistete ja roogade kõrvale. Kõige enam sobib valge vein mereandide ja kalaroogade juurde, kuid sageli pakutakse valget veini ka erinevate salatite kõrvale. Kuna valge vein on kerge ja värske, siis mõjub see ka toidu kõrval värskelt ning sobib just kergemate roogade juurde. Veini happed neutraliseerivad hästi kala rasvasust ning seetõttu on ideaalne maitsete kombinatsioon. Valge veini hapukus rõhutab toitude maitset ning toob aroomid paremini esile.